koko ɓe fefindii ɓe wi’i Sii’a feƴƴintinay yiɗugol Imaamuuɓe ɓen, ɓen ɓe jan e kisiyee woni e mu’un.
Winndooɓe Ahlussunna woowi e ko luutondiri immorde e defte maɓɓe yewtayɗe fii diina tuumirgol Sii’a wonndema ɓe feƴƴintinay e fii Imaamuuɓe maɓɓe ɓen ɓe waɗaɓe e nokku moɓe jojjida e mu’un, hiɓe kenpina fii dambugol e maɓɓe sifaaji moƴƴi, woɓɓe e maɓɓe hino tuumira men sabu Imaamuuɓe ɓen wonnde men wi’i hiɓe anndi ko wirnii, ɗun non ko tagu wonanndeɓe ko woni ɗun jaati maɓɓe on hunnay woodaaɗi ɗin, wonndema kadi himen wi’a wonnde Imaamuuɓeɓen waɗay ko faalaa e nder winndere nden e.. e konnguɗi ɗuuɗuɗi. Ka raɓɓinɗingol haala wonndema himen towna Imaamuuɓe ɓen e hoore neɗɗanke e nokku ka tawata ko haaɗon e feƴƴintingol.
Komi fuɗɗortoo joopaade ɗoo e mu’un ko wonndema ko ɓurikon e jangayɓe fii Sii’a ɓe janngiraali karanmbi Sii’a ɗin (ɓe jangaali ko Sii’a winndiri juuɗe mun) anndu koɓe janngiri ko karanmbi ayɓe Sii’a maa karanmbi ɓe tawata alaa faamuuji ɓennduɗi e fii faamugol diina kan ɓe jillindira,tawde Imaamuuɓe ɓen kala ko waɗi ko Alla okkiɓe ɓe fira ɗun e feere maɓɓe goo ɓe ukkindira ɗun ɓe wi’a kala ko Imaamuuɓe ɓen golli wanaa Alla okkiɓe. Ɓe damba e Sii’a kadi wonnde ɓe wi’ii kala ko Imaamuuɓe ɓen faalaa waɗay haysi Alla duŋanaakiɓe (newnanaali ɓe), ndaarii faamu bonɗo ko an yo jangoowo tedduɗo. Miɗo joopoo e huunde goo ɗun ka tawde yoga e winndooɓe arma ndeɓe yi’i feere ɓoyliinde wonannde neɗɗo gooto maa wonannde fedde nde tawata re’iino o daasa nden feere ɗon o damba e Sii’a fow,wano tawiri yoga e winndooɓe arma nde yi’i fillayee kono nde tawunoo wanaaɓe jeyaaɓe e faamuɓe e fii fillayeeji haa ka tawata ɓe ndaaray si alaa ton ko luutondiri e makko (fillayee on) maa ko fennyintamo maa ko ittata yoga e jiɓayeeji makko, hara ko’e laawol nyawndugol fillayeeji ɗin e laawol figh’hayankewol, ɓe filloo fillayee on hara ɓe waɗaali ɗunɗoo fow, ɓe ɓulinoo nyaawoore nde sella. Arma nde tawi hinoton on annduɗo nyenyuɗo sifa ɗee gannde,kono tawa himo mari lo’ere finnde o golla e laawol wonndema reweteeɗo ala o acca gollugol e laawol reweteeɗo ala si wanaa Alla koɗun woni o golla e hoore wi’ugol reweteeɗo ala o acca wi’ugol si wanaa Alla.Fow mu’un miɗo fawi weeɓitude e nder ndee hawjere ɗoo faade e pehe Sii’a fii ko yowitii e fii feƴƴintingol fii Imaamuuɓe ɓen konko yonata fii dallinorgol e feere maɓɓe nden,hooti mi watta ɓaawo ɗun pehe Ahlussunna e Imaamuuɓe maɓɓe fii yo’en yi’u nokku ka wi’etee feƴƴintingol:
1-Sii’a imaamiyya addii dalil e wonugol keefeero wonannde ɓen yawtayɓe keerol e fii imaamuuɓe ɓen ɓe wi’i ɓen yawtayɓe keerol e fii imaamuuɓe ɓen ko heeferɓe, hino tawaa e dalilji maɓɓe e fii ɗun ka Allaahu towɗo oo daali e nder aaya cappanɗe jeɗɗaɓo e jeeɗiɗi immorde e simoore maa’idatu:
]قل يآ أهل الكتاب لا تغلوا في دينكم غير الحق ولا تتبعوا أهواء قوم قد ضلوا من قبل وأضلوا كثيرا وضلوا عن سواء السبيل[.
((Maaku yo nelaaɗo ko onon yo yinɓe defte wata on feƴƴintin e nder diina mo’on ko hinaa goonga wata on jokku beleeɗe yimɓe gomɗii ɓe majji ko adii ɓe majjini ko ɗuuɗi ɓe majji gay tunmbo laawol ngol))
2 - قال الإمام علي (ع): ((هلك في رجلان محب غال ومبغض قال)).
2-Imaamu Ali maakii(o): ((Yimɓe ɗiɗo halkike fii an yiɗuɗo feƴƴintini e anyuɗo feƴƴintini)). ([1)
3- قال الإمام الصادق(ع): ((ما نحن إلا عبيد الله الذي خلقنا واصطفانا والله ما لنا على الله حجة ولا معنا من الله براءة وإنا لميتون وموقوفون ومسؤولون من أحب الغلاة فقد أبغضنا ومن أبغضهم فقد أحبنا، الغلاة كفار والمفوضة مشركون، لعن الله الغلاة، إلا كانوا نصارى إلا كانوا قدرية إلا كانوا مرجئة إلا كانوا حروية إلخ..))
3-((Imaamussaadigh (o) maakii: Menen men wonaali si wanaa jiyaaɓe Alla on taguɗo men o suɓimen, mi woondirii Alla men alaa hujja ka Alla, men alaa immorde ka Alla dandeede si wanaa kanko Alla o dannda men, menen dey ko men maayooɓe ko men darno-yteeɓe, komen lanndoyteeɓe, kala woo yiɗu-ɗo feƴƴintinayɓe keerol e fii amen haray o tikkinii men,kalawoo tikkinɗoɓe haray o yiɗii men, feƴƴintinayɓe keerol fii amen ko heeferɓe, Mufawwida en ko sirkuɓe, Alla woɗɗinii yawtayɓe keerol ɓen yurmeende makko, foti ko Annasaara, foti ko Ghaadiriyyatu, foti ko Murji’a foti ko harawiyyatu..)) ([2]).
4- Soɓude khulaatu en (ko yawtayɓe keerol e fii Imaamuuɓe ɓen), e waasude lootugol mayɓe maɓɓe e waasude dagagol surrugolɓe, e harmugol jonnugolɓe jakka, e waasude dagagol resingolɓe suddiiɗo julɗo, e laatagolɓe ɓe ronataa julɗo, julɗo ronayɓe ɗunɗoo fow koko ganduɗuɓe Sii’a Imaa miyya fotti e hoore mu’un.([3])
5-Shaykhul Mufiidu wi’ii e nder deftere himo wi’ee Sharhu aghaa’idissaduughi, khulaatu en (ɓen yawtayɓe keerol e fii Ima-amuuɓe ɓen) ɓen ko jeyaaɓe e faaminayɓe ko julɓe, ko ɓen woni dambuɓe e Imaamu Ali ɓiɗɗo Abuutaalibu e imaamuuɓe ɓen immorde e zurriyya makko faade e allankaaku e annabankaaku ɓe waɗiɓe e nokku immorde e ɓure ka diina e ka aduna e faade koɓe yawti e mu’un keerol, ɓe yalti gay faandaare ɓe faami faamuuji majjere ɓen ko heeferɓe.([4])
Yeru ndee nyomitannde nde men addani on ɗoo huncanay on ko feenyi feere Sii’a Imaamiyya e fii yawtayɓe keerol fii Imaamuuɓe ɓen mi sikkaagoy hari ɓen wi’ayɓe Sii’a ko khulaatu (ko yawtayɓe keerol fii Imaamuuɓe ɓen ) yi’aali feere Sii’a maa ɗii dalilji jantaaɗiɗoo, kononon ɓerɗe maɓɓe ɗen korni ko Allaahu woni ko ɗaɓɓirten ballal e kon koɓe sifotoo.
Accee daroɗen ɗoo seeɗa darnde raɓɓiɗunde e telen miijooji sunnayankooɓe ɓen fii yo’en faamu si tawii yawtugol keerol hino ton kaa alaa, miɗo addane seeɗa e komi jantanimaa:
1-Alaa’uddiini jantike e nder deftere mu’un hino wi’ee Muhaadaratul awaa’ili wa musa-amaratul awaakhiri, o wi’i dinbagol leydi wa-ɗuno e nder madiina, sahaabankeejo Nela-aɗo oo, saydinaa Umaru tappiri saakuhun mu’un kun leydindin o wi’i: nyiiɓu, ndi nyiiɓi dimbagol leydi ndin acci. O wi’i kadituma nde ndiyan niilu ɗan ɗuytinoo, tawi halfinaaɗo ton on, on saa’i ko Amru bunil aasi, misrayan-kooɓe ɓen faalaa wano ɓe aadinori (woowiri) nde ɓe jaɓɓortamo jonmba hara ko yoɓe bugomo ka nder ndiyan niilu, o haɗiɓe ɗun o winndi e Alkhaliifatu Umaru bunil khattaabi, Saydinaa Umaru winndanimo kaydi (ɓata-akuru) o bugii kaydi ndin e nder bahru niil o muti. O jantike kadi piiji waɗuɗi goo, wano yiite nge Saydinaa Umaru nyifunoo hooti o wowli kadi ɓawto ɗun:Anndee ndey Saydinaa Umaru hino gollirde piiji nay, 1-ndiyan ɗan, 2-henndu ndun, 3-leydindin, 4-yiitengen. Ko gollirgol ɗii piiji fiɓa wonnde hino waawi ko wirnii ko alaa e duŋayee Alla woni yawtugol keerol.Sifa ɗii fillayeeji hino ɗuuɗi ka Ahlussunna kono ɓe yewtata fii majji, hara non siɓe yi’ii sifa ɗii hadiiseeji ka jokkuɓe Ahlulbayti en (Sii’aaɓe imaamu yankooɓe ɓen ) ɓe wiay Sii’a ko yawtuɓe keerol maa ɓe wi’aɓe ko ɓuri ɗun, wano wi’ugolɓe ko heeferɓe maa ɓe alaa diina.
2-Ibnul Jawzii jantike e nder deftere hino wi’ee: Manaaghibu Ahmadu bun hanmbali ngay Aliiyu bun Ismaa’iila o wi’i:Miyi’ii a sikkay darngal darike yimɓeɓen ari e laana, goɗɗo woo accetaake lunmba haa o adda hurunndaare. Gorko hino jooɗii sera ton hino moƴƴinana yimɓe kurunndaaje himo jonnaɓe wi’umi ko honmbo nii? Ɓe wi’i ko Ahmadu bun hanmbali .
3-Makkii jantike e nder juz’u ɗimmo immorde e deftere makko hino wi’ee mana-aghibu abil haniifa o wi’ii: Abuu haniifa hoyɗii hino ɗaanii e hoore danki wonuki e nder naakoo (zarden) tawi himo jogii kaydi himo winnda mbarjaari yimɓe o landaa fii ɗun o wi’i andu dey Alla jaɓii golle anɗen e laawol anngol o newnaniilan tefangol mofte anɗen, miɗo windude njoddiiji maɓɓe ɗin. Wi’anaamo: onmo winndantaa ko haa honto mari ganndal? o wi’i kosi tawii himo anndi wonndema sellata (dagataako) taamorgol) ndoondi !
4- Khatiibul bakhdadii windi e nder taariika mu’un e nder suutannde saɓɓoo e nayaɓere, o wi’i e kon ko’o tuugini gay umaamatu gay Annabiijo me’en (S.A.W) o wi’i:Mi naatii aljanna on haa o wi’i: tuma ndemi wonnoo ka dambugal mi addanaa peesirgal mi waɗaa e nder maggal mofte anɗen waɗaa e peesirgal mi jicci (mi ɓuri) mofte anɗen hooti (saydinaa) Abuubakr addaa o waɗaa e peesirgal mofte an ɗen addaa waɗaa e peesirgal Abuubakar jicciɓe (ɓur-iɓe) hooti (saydinaa) Umaru addaa o lelnaa e peesirgal mofte an ɗen fow addaa waɗaa e peesirgal (saydinaa) Umaru jicciɓe (ɓuriɓe) onsay peesirɗeɗen ɓantaa. Ko wano non Alhaakimu attirmizii jantike oo hadiise e nder nawaadirul usuuli.
Nde tawunoo haray waawuɗo haala aarabu haray hino hatonnjini yi’ude sifa oo hadiise miɗo winndamo ɗoo ɓaawo mi wayliimo e pular.
((أخرج الخطيب البغدادي في تاريخه الجزء الرابع عشر، قال بسنده عن أبي أمامة عن النبي (ص) قال: دخلت الجنة إلى أن قال: فلما كنت عند الباب أتيت بكفة فوضعت فيها ووضعت أمتي في كفة فرجحت بها ثم أتي بأبي بكر فوضع في كفة وجيء بجميع أمتي في كفة فرجح أبوبكر، ثم أتي بعمر فوضع في كفة وجيء بجميع أمتي فوضعت في كفة فرجح عمر، ثم رفع الميزان)).كماذكر ذلك الحكيم الترمذي في نوادر الأصول.
يقول العبيد المالكي في عمدة التحقيق: أن النبي (ص) لماكان قاب قوسين أو أدنى أخذته وحشة، فسمع في حضرة الله صوت أبي بكر فاطمأن قلبه واستأنس بصوت صاحبه .
5-Ubaydii Almaalikii wi’ii e nder deftere hino wi’ee Umdatuttahghiighi: Anndu no annabiijo (S.A.W) tuma nde wonnoo hak-kunde makko e Alla yeru hakkunde laanyal e newre kulol e sawteende nanngimo o nani e tawnde Alla hito saaydinaa Abuubakar ɓernde makko nden hiɓindii sawteende makko nden iwi sabu hito sahaabankeejo makko on.
Haray ko haaɗo, miɗo yewta ɓen werloto-oɓe men wonndema men yawtay keerol: Defte mooɗon ɗe hoolorɗon ɗen hino yeeso amen ɗen tawayɗe hino sanya sifa ngoo sanyo ɗoo (hino yewta sifa ɗii yewtereeji ɗoo) konko tawata si mooɓindiraama wonay deftere yaajunde ko aldaa e koomingol, men alaa e bonnude saa’iiji e fii mooɓugolɗi, toode men haajaaka e faandaare mon fii saakugol haalaaji mon hakkunde julɓeɓen e fii bonnugol innde Sii’a tawayɓe hiɗon kafidi ghibla e annabaajo,kowonitun mi sikkitaaki wonnde ko ɗuuɗi e winndooɓe ko woni faale maɓɓe ko senndindirgol julɓeɓen, goɗɗo woo wata sikku e mooɗon wonnde meɗen ɗenƴii e fii ko men yewti immorde e goongaaji men jortaaki ko ɓuri e mon hino ruttii jokki laawol nunɗal, siwanaa seeɗa immorde e pittaali laaɓuɗi ɗin ɗaɓɓitayɗi goonga e soobee, ko faade e ɓen men winndanta ko sabu maɓɓe men tinnorta, ɗunɗoo fownon haray komen jortii ko jaati Allaahu on oo toowuɗo neeminirɗo men diina Lislaamu o daali:
]إن هذه أمتكم أمة واحدة وأنا ربكم فاعبدون[
((Anndee dey ngal moftal mooɗon ko moftal gootal ko min woni joomimooɗon wootinɗineelan e dewal))
Ko an yo joomi amen menen dey ko antun woni komen rewata men hawtitataa fuy e rewugolma (men sirkantaama) meɗen gom-ɗini (hoolii) deftere maanden e annabiijo maa on e diina maakan, ko an woni jooma amen heftuɗo fii amen men torikema hewtinmen yurmeende maaɗa ko an yo ɓurɗo yurmeede e yurmeteeɓe.
Ko musiɗɗo mooɗon woni ko wayli ndee deftere immorde e haala aarabu ko’o jortiiɗo nde nde nafata kala haali pular e nder tatteeji aduna on fow.
Didorde Imaamu Ali on mo jan e kisi yee wani e mu’un, ko didorde diinayankoore nde hino feewira e peewal imaamuuɓe yimɓe suudu nelaaɗo ɓen ɓe jan e kisiyee woni e mu’un, hinde wurnita fiyaake maɓɓe, hinde golla kala taagha mayre fii yonde hewtu e konngol goonga fewnayngol ɓerɗe yimbe e ko duudi immorde e tatteeji leydindin, hara ko’e laawol waylugol defte e batteeji waɗorɗi gannde e faamuuji e miijooji yimɓe suudu nelaado, ɓen ɓe jan e kisiyee woni e mu’un, e ko ɗuuɗi immorde e haalaaji wuuruɗi ɗin. ndee tutorde hino sanna yimɓe kunpitalji moyyi e baawal immorde e joomiraaɓe karanmbi anndaaɗi fii gollangol ngol laawol feewungol ngol Allaahu toowaɗo on e Nelaaɗo mu’un on (s.a.w) yamiri jokkugol ɗun.
Ndee tutorde tuma nde immotoo fii tawtugol e tottugol ko waɗɗii e kurkanagol neɗɗanke e jamaanu woo mo’o laatii e mu’un e nder saare woo nde o tellii e mu’un ko Allaahu woni ko ɗaɓɓirten ballal e hawrinndineede e sawaaba.
[1]- Sharhu nahjil balaakha li’ibnil hadiidi 18/282-baabul hikami wal mawaa’izi 113/muulannde daarul-jiili, muulannde aranere 1987 jibineede Annabi Iisaa.
[2]- Bihaarul anwaari wonannde Majlisii 3/51 muulu Iran 1301 Fergu.
[3]- Lum’a dimash ghiyyatu 3/181 muulu Najaf.
[4]- Hello 131 juz’u/5,deftere ɗimmere muulaande Daarul Mufiid,1993 Bayruutu 1413 ko tawaande e wallifaaɗe Shaykhul Mufiidu.