back

NYOMTANNDE ARANERE NDEN

next

 

 

Ko fefindagol danba montugol Ghur’aana. oo Ghur’aana ko deftere Alla nde meere woo waawata iwtirde ɓaawo mun wanaa yeeso mun,ko kayre woni tutorde pinal me’en ko kayre woni sariya me’en e ɓunndu ndu yarata immorde e mu’un,kala julɗo hino marani Ghur’aana teddungal ngal heɓataaɗun hay gooto,ngal heɓataaɗun hay fuy nde tawunoo ko kayre woni daƴƴere sariya Lislaamu on; sariyaajiɗin fow ko’e Alghur’aana on ruttetee si hawrondirii e Ghur’aana on ƴettee siwanaa ɗun hawkee, sitawii no Ghur’aana ko gasay-nooɗun montaade goɗɗowoo waawataano hoolaade nde(koɗun woni sikkitagol waɗayno e nyaawooje mayre on) ɗun non foti danba e mayre ɓeydagol maa ɗuytagol fow mu’un hoolaare waɗataano ko wanonon si tawiino goɗɗo hino waawunoo montude kalfe Ghur’aana on maa yewtere mayre on.Allaahu towɗo oo daalii:

]إنا نحن نزلنا الذكر وإنا له لحافظون[

((Anndee dey ko menen woni ko tellini Ghur’aana no menen wonannde Ghur’aana komen reenayɓende))

Nde tawunoo Ghur’aana hino teddi e wonkiiji julɓeɓen kala woo fedde wi’unde Alghur’aana hino montaa nde wonay fedde hulɓiniinde wonannde ɗee mofte nde wona e hoore tampere.

Ɗun non waɗi tawi hino hulɓinii ka danbee e Sii’a wi’ugol wonndema Ghur’aana hino waawa montaade maa ko montaande.

Hiɗen saatii yi’ude enmbere sellugol ndee danbannde e enbere yaajude kaa haala ka yimɓe sunna-yankooɓe fii yo feenyan en enmbere sellude e ko danbetee e Sii’a. Firooɓe amen buy e fighiha yankooɓe amen buy riiwi ndee danbannde e Sii’a, ɓe riiwi ɗun ender defte buy (ɗen defte yewtayɗe fii ghur’aana.Nde tawunoo non faale an on ɗoo ko fennyinangol jangoowo faade e yoga e defte ɗeno ɓanngina feere imaamu yanko no feenyiri hara ko enmbre yonaynde fii seedi-tagol e hoore ɗun (dallinorgol) miɗo fawi jantaade ko yonata en ɗoo.

Annden dey ko sii’aa ɓeɓen wi’i ko wonndema Ghur’aana on ko reenaaɗo gay monteede ɗuytagol maa ɓeydagol hewtaali Ghur’aana on foti ko’e aayeeje mayre maa ko’e simooje mayre maa e harfuuji mayre, ko woni goonga ko nden woni hakkunde juuɗe men hiɗen yiltindira nde hakkunde men, ka tentingol ndee yewtere hiɗen waawa ruttaade e tafsiiru majma’ul bayaan wonannde Tabrasii, e kashful khitaa’i wonande saykuujo karamokoojo fighiha yankooɓe; sayku ja’afar e dambugol e haghghul yaghiini wonande (wallafuyee) Mullaa Muhsin alfayd on lolli-rɗo wi’eede almuhaddisul kaasaanii, e Aala-a’urrahmaani wonande sayku Muhammadu jawwaadu albalaakhii, e albayaan e fuɗɗoode tafsiirul ghur’aana wonande aayatullaahi Alkhuu’ii Abilghaasim,(1) ko ɗun woni ko Almufiidu e Albahaa’ii e Alghaadii nuurullaahi wi’i, ammaa non konko dambaa e Saykull kulaynii e nder kaafii,fii addugolmo hadiiseeji jantotooɗi fii monteede Ghur’aana on kanko tigi himo riiwi ɗin hadiiseeji.ndee yewtere araynde tentinay ɗun:

1-Hadiiseeji addayɗi sikke fii monteede Ghur’aana on Kulaynii jantikeɗi e danbugal hino wi’ee annawaadiru, ko faandaa e annawaadiru ko hadiiseeji ɗi sella ɗi ɗuuɗa ɗi gollirtaake, kala hadiise luutondirɗo e Ghur’aana maa e sunna Nelaaɗo’on (S.A.W) o gollirtaake ko wanonon hadiise hay siko selluɗo si tawii o luutondirii e hadiise ɓurɗo lollude ka fillotooɓe hadiise on gollitirtaake, ko ɗunɗoo woni ko nyinni ɗun joomiraaɓe gannde immorde e Sii’a e Ghur’aana maa hadiiseeji waaweteeɗi gollireede maa acceede, nde tawunoo hadiiseeji jantiiɗi fii monteede Gur’aana on hino luutondiri e Gur’aana e sunna Nelaaɗo (S.A.W) eko ɓuri lollude kon ɗin ɗon gollirtaake.

2-En jantanaama wonndema sitawii en faalaama senndindirde hakkude hadiise (fillayee) selluɗo emo sellaa koyo en weeɓi-tumo e Gur’aana e sunna nelaaɗo on kala ko hawrondiri e ɗii golliree kala ko luutondiri e ɗii hawkee, e nder ɗunɗoo en heɓay dalil wondema fillayeeji luutondirɗi e Gur’aana on gollirtaake, o fillorii ɗin hadiiseeji wano Bukhaarii e Muslimu fillori fillayeeji monte-ede Ghur’aana on.

3-Sa’adul khayri jantike fillayee e nder deftere hino wi’ee rawdatul kaafii, feenyuɗo e riiwugol ɗuytaare e nder Ghur’aana on.Tuma nde Abaaghiru wi’unoo wonnde Sa’adul khayri: ((hino tawaa ekoɓe werlinoo Ghur’a-ana on ndeɓe nyinnunoo kalfe mayre ɓe monti keeri mayre on)) Hino feenyi e tinndingol timmude kalfe Ghur’aana on .

4-Wanaa filliiɗo fow wonannde fillayee yewtata ko woni e makko hara ɗuytaali ɓey-daali, ɗun non koko anndaa e nder nooneeji gannde.

Ɗunɗoo ko miijannde raɓiiɗunde gay moteede oo Ghur’aana tedduɗo,e finnde Sii’a e telemma Ghur’aana on, ɗun non hino feenyi fota, meɗen jogii dalilji buy wonndema sii’aaɓe ɓen wi’aali wonnde Ghur’aana on hino montaa,eneele wi’ayɓe Ghur’aana on hino montaa hara ko’e ma’anaa ɓeydugol e ɗuytugol ko woɓɓegoo.

Ruttoɗen ɓaawoɗun faade e feere nde yaariɗun yinɓe Ahlussunna e monteede Ghur’aana on e ma’anaa ɗuyteede hara ko’e defte maɓɓe mawɗe tuugotoɗen e mu’un:

Hino tawaa e ko hawnii tawde ko ahlussunna wi’i monteede Ghur’aana on, yewtere maɓɓe ko feenyuɗun e ɗuyteede Ghur’aana on ko aldaa e ndaarugol si tawii hiɓe wi’a ko nyiiɓidi e ndee feere, ɓe wowtinii en wonndema e fiyakuuji buy ɓe jaɓata, ko konngol maɓɓe ngol tinndini kon, ɗun non hewtaa ka adden dalil fii seeditagol e ɗun, ɗun ɗon ko nokkugoo, arma nde aroyen ɗon si Allaahu newnii, mi wi’ay yewtere maɓɓe nden ko feenyunde e ɗun,kono hiɓe werloo ɗun woɓɓe goo. wano saatorɗen addugol mise e ɗun, adden yoga e konnguɗi maɓɓe hara wanaa ɗuɗɗingol joopoɗen ɓaawoɗun yoga e defte wonande faalaaɗo yanynyude ɗun.

1-Suyuutii wi’ii e nder deftere hino wi’ee al itghaanu fii uluumil ghur’aani e danbugal hino yewta fii enmbere simooje e konnguɗi e kalfe Ghur’aana on faade e fillayeeji iwruɗi e saydinaa Umaru bunil khattaabi, o laatinoke himo wi’a wonde kalfe Ghur’aana ɗen ko miliyon e guluuji sappoo e jeeɗiɗI([1]) ko wanonon ɗun filloraa immorde e saydinaa Umaru bunil khattaabi attabraanii e tuugorde hoolaande.

2-Wallifiiɗo deftere hino wi’ee Munta-khabu kanzul ummaali jantike e fillayee mu’un mo’o fillii gay Zarri Bun Habiisni o wi’ii:Ubayyu wi’iilan: Ko an yo Zarri ko honno jangirtaa simoore ahzaabi? Wi’umi: ko aayeeje cappanɗe jeeɗiɗi e tati.o wi’i hayfi-ikala ndee simoore ɗoo hino nanndi e suuratul bagharati.Ko faameten e ɗii fillayeeji ɗoo e faamu Alkhaliifatu Umaru([2]) wano danbirtee e makko wondema kalfe Ghur’aana ɗen hiɗe ɓuri fanɗude tataɓal, ko faametee kadi e fillayee ɗimmo on immorde e Ubayyi ko wondema suuratul ahzaabi hino uytii ko ɓuri fanɗude e tataɓal simoore nden fewndo konde tellina.

3-Ahlussunna jantike wonndema suuratul hafdi e suuratul khul’i ko tawaaɗe e simooje tosooke ɗen ɗe tabitaali ka Ghur’aana hari alkhaliifatu Umaru waɗirayɗe ghunuutu si tawii hari a nanaali fii ɗen simooje awa e hiɗe:

(اللهم انا نستعينك ونستغفرك ونثني عليك ولا نكفرك ونخلع ونترك من يفجرك). (اللهم إياك نعبد ولك نصلي ونسجدوإليك نسعىونحفدنرجورحمتك ونخشىنقمتك إن عذابك بالكافرين ملحق)

(Ko an yo Alla ko an woni momen ɗaɓ-ɓirta ballal meɗen insinanomaa meɗen mante men yeddataama meɗen ɓooroo diinaaji fow si wanaa diina maa kan meɗen sela on yeddoowoma ) (Ko an yo Alla ko an tun woni ko men rewata ko an woni momen juulanta men sujjana ko faade e maaɗa woni komen yahata men yaccoo meɗen jortoo yurmeende maa nden, meɗen huli lette maaɗen anndu no lette maaɗen ko hewtinteeɗe yedduɓeɓen). Ndaaru e deftere hino wi’ee assuyuutii e dambugal limoore simooje ɗen, gomɗii ɗun fillaama e ɗate ɗuuɗuɗe harale ɗee simooje ɗiɗi woodaaka (ala) ka Ghur’aana.

4-Imaamu Ahmadu bun hambali jantike e suutannde (juz’u) aranere e musnadu makko on e tuugugol makko immorde e Ibnu Abbaasi gay Umaru bunil khattaabi wonndema o wi’ii: Anndu no Alla o nelirii nelaaɗo meeɗen Muhammadu (S.A.W) wondude e goonga o tellini wondude e makko deftere, hino tawanoo e ko Allaahu tellini e makko aayaturrajmi menen kadi men rajmi ɓawto Nelaaɗo, hari meɗen jannga:

]ولا ترغبوا عن آبائكم إن كفروا بكم أن ترغبوا عن آبائكم[

((Wata on relɗu gay baabiraaɓe mo’on ɓen si tawii ɓe yeddii on nde relɗoton gay baabiraaɓe mo’on ɓen))([3]) oo aaya alaa ka nder Alghur’aana(2)..

5 - Syuutii jantike oo fillayee e nder deftere hino wi’ee Itghaan e fillayee Naafi’u gay ibnu Umaru:

(لا يقولن احدكم قد أخذت القرآن كله، وما يدريه ما كله قد ذهب منه قرآن كثير ولكن ليقل قد أخذت ما ظهر)

(Wata goɗɗo e mo’on wi’u gomɗii mi ƴettii ghur’aana on fow, hara o anndaa wanaa nde fow, gomɗii ɗuytike immorde e ghur’aana on buy koɗun si waɗi yo’o wi’u mi ƴetti ko feenyikon immorde e mayre).([4])

(كما روي عن عائشة زوج النبي(ص)كانت سورة الاًحزاب تقرأ في زمن النبي مائتي آية، فلما كتب عثمان المصاحف لم نقرأ منها إلا ما هو الآن)

(Ko wano non filloraa gay neene Aaisatu sonnaajo nelaaɗo on (S.A.W) Suuratul ahzaabi woniino hino janngee fewndo nelaaɗo tawi hinde mari aayeeje teemeɗɗe ɗiɗi tuma nde saydinaa Usmaani (lonto nelaaɗo on) winndunoo kaamilu on men janngaano e mak-ko si wanaa no o wonirnon fewndoɗoo, ɗii fillayeeji ɗoo ɗiɗi hino e hattirde feenyugol.

روى الإمام مسلم في صحيحه الجزء الثالث، بسنده عن أبي حرب بن أبي الاًسود أن أبا موسى الاًشعري، قال، لقراء اهل البصرة: إنا كنا نقرأ سورة كنا نشبهها في الطول والشدة ببراءة (فانسيتها) غير أني قد حفظت منها (لوكان لإبن آدم واديان من مال لأبتغى واديا ثالثا، ولا يملأ جوف ابن آدم إلا التراب، وكنا نقرأ سورة كنا نشبهها بإحدى المسبحات فأنسيتها غير أني حفظت منها: يا أيها الذين آمنوا لم تقولون ما لاتفعلون فتكتب شهادة في اعناقكم فتسألون عنها يوم القيامة .

Imaamu Muslimu fillike e nder deftere mu’un hino wi’ee sahiihu muslimu e nder suutannde (juz’u) tataɓere nden e konko o tuugiɗun immorde e Abii harbi bun Abil aswadi wonnde Abuu muusal’ash’arii,wi’anii jangooɓe Basaratu: Menen dey men laatinoke himen jannga simoore meɗen nanndinande e juutugol e sattugol simoore baraa nden (yejjituminde) kowonitun mi hunnjike e mayre koo ko arata ɗoo(si ɓiɗɗo baaba men Aadama woniino marɗo ayɗe ɗiɗi immorde e jawdi o ɗaɓɓayno aynde tataɓere,ko leydi tun waawata hebbinde reedu ɓiɗɗo baaba men Aadama, hari himen jannga simoore meɗen nanndinande e gootel e subbun hinorɗiɗin yejjutumiɗi ko wonitun mi hunnjike e majji: (Ko onon yo gomɗimɓe ko honɗun wowla-nton ko on huuwataa) o windi seedeeyaagal e daaɗe mon ko on lanndoy teeɓe fii majje nyalaande darngal.(1)

Ɗee simooje ɗoo woodaaka e nder Ghur’a-ana on gomɗii ɗen ɗon simooje ɗiɗi maa aayeeje; montaama e feere (faamu) makko tawti yoga e ko feƴƴi immorde e seeɗa, anndu laawol mooɓugol Ghur’aana on wano ahlussunna fillorta non fii winndugol nde e faamugol maɓɓe faade e monteede nawdugol (janngugol)e ko heewi e aayeeje Alghur’aana on, foti ko nyaawoore nden montaa maa oo’o, ɗunɗoo fow tinndinay ma’anaa ɗuytagol.

(أخرج إبن ماجة عن عائشة زوج النبي(ص) قالت نزلت آية الرجم ورضاعة الكبير عشرا، وقد كان في صحيفة تحت سريري، فلما مات النبي(ص) تشاغلنا بموته فدخل داجن فأكلها)

(Ibnu Maajata yaltinii immorde e neene Aa’isatu sonnaajo nelaaɗo (S.A.W)o wi’i aayaturrajmi e muynugol njano woɓɓanɗe saɓɓo, ɗee aayeeje ɗiɗi hari hino ka ley ngawlu an tuma nde nelaaɗo (S.AW) feƴƴin-noo men maapori ɗun kulloy nder suudu nyaamiɗe)(1).

Gomɗii ganduɗuɓe Sii’a ɓen yewtii yewtereeji buy jaabagol ɓen wi’uɓe monteede Ghur’aana,mono faalaa hino waawi ruttaade e ɗen defte jantaaɗe ko feƴƴi. Ko defte seeɗaaje jantaaɗoo hino lutti ton defte buy foti kaka Ahlussunna maa ka Sii’a ɗehino seeditoo wonndema monteede Ghur’aana on kaka defte Ahlussunna tawetee.

Min miɗo felliti miɗo hoolii wonnde kooko winndeten firen immorde e ko fefindaa bakaa e Sii’a ko seeɗaaɓe nafitorta ɓen tawayɓe ko fii Alla woni e ɗaɓɓirde goonga on jokkamo kononon ko ɓuri kon wanaa ɗaɓɓitayɓe goonga fii huutorgol koɓen woni deppitotooɓe ehuuwugol ko boni haa nokku ka tawata si’a wi’ii naange ɓe wi’ay oo’o ko kaaƴe ɓaleeje, kononon annden dey mokala e men hino waɗɗii ɗun ɗaɓɓitirde goonga on hakkil mu’un kil hara o ɗoftaaki beleeɗe wonkii kosabu wonkii heewii yamirde ko boni.



1-Ɗunɗoo fow ko inɗe defte ɗe waaweten ruttaade e mu’un fii anndingol wondema sii’a wi’aali Ghur’aana on hino montaa. Ɓee fow ko joomiraaɓe gannde fellutuɓe Ghur’aana on waawataake uyteede maa ɓeydee.

[1]- Al itghaanu fii uluumil ghur’aani 1/152.

[2]- Ko tawanooɗo e lontinooɓe Nelaaɗo men on (S.A.W)

[3]- kono ɗunɗoo hino hawnii e hara woodii nanuɗo fii oo aaya fefindaaɗo?

2-oo aaya fefindaaɗo ittaama e deftere sunnaÄ Åyankooɓe hino wi’ee Musnadu Ahmadu bun hanmbali juz’u (suutannde) arano hello 58/Daarulkutubil ilmiiyyati muulannde Bayruut.

[4]- Al’itghaan 2/35.

1-Ko Ibnu maajaha woni ko yaltini fillayee on 1.

1-Ibnu maajaha fillike oo hadiise e deftere hino wi’ee Annikaahu e danbugal 36 hadiise 19944 ndaaru kadi hayaatul hayawaani wonannde daymiirii 1/453 daarulkutubil ilmiyyati muulannde1 Beyruutu 1994 ji.Annabi Iisaa.

  

 

 

index